Mängutööstus on üks neist valdkondadest, mis kasvab kiiresti. Sellesse investeerivad paljud tehnoloogiaettevõtted palju. Kuid nagu paljudes teistes niššides, on ka selles tõsiseid probleeme, mis on seotud kasutaja/ostja õiguste kaitsega. See on see, millele Euroopa Parlament praegu keskendub. Erilist tähelepanu pöörasid saadikud laste õiguste kaitsele. Samuti otsustas EP toetada videomängude segmenti ja asutas selles valdkonnas auhinna.
Aruande koostas Euroopa Parlamendi liige Adriana Maldonado López (Hispaania) ja sai 577 poolt-, 56 vastu-ja 15 erapooletut. Aruandes öeldakse, et videomängumängijatel peaks olema parem kaitse manipuleerivate tavade ja sõltuvuse eest. Need stuudiod, mis toodavad lastele mänge, peaksid arvestama nende vanust ja õigusi. Aruande autor ütles ka, et videomängude sektoril on tohutu kasvupotentsiaal, kuid see vajab toetust.
Videomängustuudiod peaksid pöörama rohkem tähelepanu ostjate õigustele
Aruandes nõutakse kokku lepitud reeglid, et anda vanematele hea kontroll selle üle, milliseid mänge nende lapsed mängivad ning kui palju aega ja raha mängimisele kulutavad. Parlamendiliikmed nõuavad selgemat teavet sisu, mängusisese ostupoliitika ja mängude sihtrühma vanuserühma kohta. Lisaks peaksid mänguarendajad vältima sõltuvust tekitavate mängude loomist ning arvestama laste vanuse ja õigustega.
Gizchina nädala uudised
Lisaks sellele ei tohiks videomängude arendajad pakkuda niinimetatud kullakaevandamise tavasid. See termin viitab mängus saadud esemete müümisele pärisraha eest. See võib olla seotud finantskuritegudega ja rikkuda inimõigusi
EP liikmed soovivad, et EK analüüsiks saagikastide mõju. Need on videomängude funktsioonid, millele pääseb juurde mängu ajal või mille eest saab tasuda pärisrahaga. Teisisõnu, need on”saladuspakid”, mis sisaldavad erinevaid esemeid. Nii et mängijad ei tea, mida nad saavad, kuni nad selle avavad. Näiteks võib see olla uus välimus avatarile ja mänguprotsessi mõjutavatele esemetele (nagu tööriistad, relvad, tasemed, kaardid jne).
Ega asjata EP võitleb rüüstamiskastide vastu.. Näiteks 2018. aastal tõi Euroopa videomänguturg 21 miljardit eurot. Aastaga võrreldes oli selle kasvumäär 15%. 34% käibest on rakendusesiseste ostude ja tasuliste programmide tulemus, mis sisaldavad ka lootboxe. Viimane tõstatab potentsiaalse ostja kaitsega seotud probleeme. Juhuslike premeerimismehhanismide tõttu on rüüstamiskastid hasartmängudega väga sarnased.
Allikas/VIA:
